Home N Lhungdim KOUNA LEH KIKOUNA

KOUNA LEH KIKOUNA

255
0

Mi iti nakou em chuleh min nang iti nakou ding ham ?

Asun:
N Lhungdim,
Thangting House,
Molnom West.

n lhungdim
N-Lhungdim

6th June 2020.
Friday Post.

PU KITI KIKOUNA THUCHENG HI INU NUNGSANG HO BOU KOUNA A MAN DING AHI.

Mi kum tam thim ding a iginchat ho khu abailam pen a pasal ahileh Hepa tia numei ahileh Henu tihi akilom in chuleh ahoi in ahi.

Hiche kum tam tichu eisang a kumtah ho jana jong ahi kit in ahi.

Mizo hon Aizawl a kumseh leh Mizoram Govt sponsored in CHAPCHAR KUT abol jui un kumkhat a a thupi u chu Nangsang upajo jabol in kiti ahi.

Khen chom neilou a pasal jinei nailou Gollhang ho tailou Pu tia isei uva kouna inei ujong hi thildih leh thil hoi ahipon ahi.

Kuki te culture leh tradition inei lah uva ahoipen leh deium pen in Pu kiti hi i nute inko ho seina leh kouna a kimang ahin khangthah jineisa ho poupou kouna a Mizo Lushai hon aman uhi lost of culture and tradition ahin swallowed or consumed by Mizo culture and tradition ahi bou in ahi.Jatlenam jousen penpi culture leh tradition kineicheh ahin midang khat eisang a sangjoleh khangtou ho culture khat moh lah chu khantouna ahideh pon ahi.

Vetsah nading in English te eiho sanga khangtou jo ahiovin amaho hin mi akou phat uleh he u, hegang , hepu tiho hi aman lou beh u ahi. Chang keia ama pachu jana regard kape e atioleh Mr Johnson ham Mr Smith tia akou u ahi.Hichu kijana joh ahi.Ahinla Kuki te culture leh tradition a chu mi eisanga tahjo khat chu amin a Lenchung ahilou leh Jamsei tia kikou ngailou ahi Jamsei chu kum tambeh seh lou ahi leh Heo Jamsei kiti kum tam lam ahileh
Hepa kitia kikou jui ahi.Hichu isang a tahjo jana neitah kouna
English a address kibol ahi. Hiche hi Kuki te chondan leh khandan adihpen leh ahoipen ahi.

Tun Mizo ho culture ipum lah uvin jineisa pasal jouse Pu leh Pi itio hi dihjong dihlou hoijonghilou ahivang a

ADIHLOU LAM LE AHOILAM lam jong helou a Mizo ho chedan
BLIND a kimoh jui chu eima chondan hoile pha Rich cultural heritage chu Mizo te Social Altar a kigouvam doh ahitai. Jachat um tah thil hijong leh Jachat um ahilam kigel lou a minung jui na ahibou in ahi.

Mikhat chu ahinkho a ja um mi hinam ti hilou a jineisa ahipouleh Pu ahilou leh Pi tia kou hi bollou beh ding ahi. Pu tiding a kilom akhoh behseh leh jalhang natong a hung kipedoh themkhat hi hitajong leh aphadom in ahi Vetsah na Pu Thangkhosei Haokip ti ham Pu Haujakam Cho gloi tiham Pu Dr T Lunkim ho chun atohdoh hou jeh a Pu akiti leh thuchom ahin ahi ahinla amaho jong chu Kukite chondan dung juia Pa Thangkhosei Pa Haujakam leh Pa T Lunkim kiti leh dihjo leh hoijo ahinalai in ahi.

Keivang in kasanga dong ho jouse hin Pu eitisang in Pa eitioleh kadeijon chuleh hoikasan kipah jong
kat i e.Pu tinading jat le nam ding in tohdoh ima kanei pon ahi. Officer kanahina chu ka Subordinate ho leh ka service a junior hon Sir tia eikou nau bou ahi.

Atohdoh aboldoh seikham jong um lou pasal jouse tobang Gollhang hilou jouse Pu tia kou hi thildihlou leh kilomlou dei umlou tah ahi.

Adih tah a seiding a chu Mizo ho sang a Culture leh tradition ahi Kuki te a hi Richer hijo ahi.Hiche teni hi Kuki te Cultural Rich Heritage leh Gou Asset hoitah ahi. Mizo ho i kival lhumsah uhi deium lou leh jachat umtah ahi.

Mizo culture hoitah copy ding a dei um chu MIZO TLAWMNGNGAIHNA kitikhu khat ahi.Hiche jeh chun Mizo hon *KOLAI [grave digging] ding akichu uvin Kukite chu ikisemo uvin ahi.Ahinlah hiche hi Gollui lai in Kolai hi Tucha [chanute jiteho] hon bou ana lai jui uahi.
Tun imachaljep uvin Khanglai hon Kolai hi aboltaovin ahi. Hich ahi phat le nilho dung jui a kikhel[Change] ding ahi kati chu.

Kukis have one of the best cultural and traditional and values systems in the world, our Cultural heritage is unfathomable and has been our best maintained Treasure a community should possessed. The only drawbacks in the community is the laying of too much clanism. Some clans having supriority complex because of education or population. Both these pride and prejudice have ruined the community to move forward and change according to TIME
and TIDE.
Too many social workers but no Social Reformers in existence. Most people are self centred and so called politicians only for self aggrandisement only .

Tu nia iseinom pen uchu Pu kiti hi Kuki te Culture leh tradition toh kitoh lou hel INUTE lang ho nu hung kon na jana REGARD leh RESPECT bol na chu akimat pi lou hel jalhanga imoh man thang uhi deimlou leh JACHAT umtah ichepi u ahi.

Hiche hi Cultural SUICIDE kibol tobang ahin ahi.

Hoikasah ahivang a kaphah joulou khat chu Tolphei te Telsing te hin Khang 4 masanga in Lhungdim chanu khat anajong uvin ahinla Tolphei Telsing te hin Lhungdim jouse hi Hepu eitiovin hiche tobang phungdanga um in kahe khapon ahi.

Tolphei te Telsing ten midang akhelnao khat ahi. Akam u apha in hiche jeh hin Human Relationship kitimatna hi ahoilheh in ahi.

Thengtah a seiding in keivang in KANU gamlo te [kanu chu sopi pasal neilou kapi leh puchun chanu 4 bou anei lhon heh chun agam lo te] bou chu Pu kati nom in aki nai pi ho jong Pu tiding hi ka engse in katinom pon ahi. Pu chu midang jauthao tah a kahop nom lou hel ahi.Kapa Nu chu Baite cha nu ahin amachu masanga Chatong te chanu ahijeh in Mongkot Chepu a cheng High Scool Headmaster a retired Pu Tonglhun Baite boukhu Hepu kati in Baite jouse kati ponmp ahi.Hiche jong chu kapa jana a kati ahibou in ahi.

Pu kiti hi Bazar a kijoh ahipon ahi.

THE USE OF PU SHOULD BE RESTRICTED ONLY TO THE KIDS AND KINS OF YOUR MOTHER AS PER THE TRUE CULTURE AND TRADITION OF THE KUKIS.

This should not be diluted in anyway as if available in the Market.

Hiche a chung a kisei ho sang a khoh jo cheh in mi kimkhat in ama leh a sut na ham ahilou leh milah aseina ah Pu akitin ahi.

Hitilang a hin Pu Dr T Lunkim alekha sut na pou pou akhun Pu jong akitipon cheleh Dr jong akitipon ahi, ajeh chu Pu ahilou leh Dr kiti ho hi min eikounao title ahin EIMA LEH EIMA KIKOUNA AHI PON AHI

Previous articleThi theina hi Pathen thilpeh [gift] khat ahi. Na nop nah em ?
Next articleJESU CHRISTA IN SUM CHUNGCHANG A HI IPI ANASEI MONG EM?